suplen lainete sees, liuglen soolases vees...

Eile käisime Manley rannas jalutuskäigul. Sai end ka vette kastetud. Taamal olid lained ikka päris võimsad, aga mina hoidsin ettevaatlikul kalda ligi, sest siinsed lained on kavalad, ning võivad sult liiva jalge alt ära tõmmata. Nimelt olles umbes puusani vees ja hakates rand tagasi tulema, võid end äkki avastada lohust, kus vesi üle peagi võib ulatuda...
Aga surfarid nautisid eilset tuulist ilma täiega.




Sellel pildil olen oma imearmsate majutajadega Sidneys. Silvi vanemad tulid Austraaliasse raske majandusliku olukorra tõttu juba eelmise sajandi 20ndate aastate lõpus. Silvi on Sidneys ka sündinud. Viki aga on minu vanaema klassivend ja põgenes Eestist 1947.
(Nagu näete ma siiski väga pruun ei ole. Osaliselt pilvistest ja vihmastest ilmadest, ning osaliselt sellest ,et kaitsekreemide tähtsust rõhutatakse igal sammul, aga ega siis ka jumet ei saa...)

Siin kõdistan ma akvaariumis mingeid sägalisi.
Muide, me kasutame oma Eesti ID kaarti siin edukalt tudengikaardina. Selle vihje saime Melbourneis Merjelt ja Armilt ja väike raha kokkuhoid kulub ju ära. Ega Austraalia ühiskond sellest vaesemaks ei jää..

Sydney

On v@ga huvitav kokkusattumus, et ykskoik mis linna me ei liigu, algavad seal vihmasajud. Ma ei hakka mainimagi Cranberrat, mis vottis meid vastu suisa rahest valge maaga. Kusjuures oeldakse, et ligi kaks aastat pole korralikku vihma olnud. ???
V@lgud on ka siin voimsad. Eriti pouav@lgud, mis lajatavad kuumas suveoos, aga millele sadu ei j@rgne.
Eile k@isime Sydney Aqvariumis. Voimas. Eriti lummatud olin ma meduusidest. Alul vaatat pimedat akvaariumi ja n@ed ainult halle l@bipaistvait ollusi, aga kui kannatust on natuke oodata, hakkavad nad v@rvi muutma ja see on uskumatu...
Ohtul oli kogu meie seltskond kutsutud Eesti aukonsuli juurde ohtusoogile. Nende kolmekordne fantastiline maja ulatub vee kohale. Hakkas just pimenema ja oli ilus j@lgida kuidas linn tuledes@rasse @rkas ja lobusoidu laevad rahulikult mooda liuglesid.

Just j@lgisime ka valimisi ja roomustasime reformi voidu yle. Kuigi ise toetasin rohelisi. Meiegi reisiseltskonnast 7 inimest t@itsid oma kodanikukohust. ID kaardi, ning interneti vahendusel saime anda oma panuse, kuigi see v@ga lihtne ylesanne polnud, sest internett pole siin maakohtades nii levinud kui meil.

P@ikest teile ja n@dalap@rast tagasi (loodetavasti lumisesse) Eestisse.

Hetkel veel Adelaides, homsest teele Melbourne

Adelaide Eesti Maja hoovil oma etteastet :) ootamas. Metsik palavus. Külmetavast kunstnikust sai juba esimestel sekunditel higistav kunstnik. Sõnapaar "külm on" omandas kummalise absurdse tähenduse.




India ja Vaikse ookeani piiril kastsime end vette ja pidime kogema lainte jõudu, kui end ninapidi ookeani põhjast leidsime, suud ja silmad soolast vett täis.




Delfiine nägime selles rannas umbes tunni pärast. Haide valvet tegev helikopter, aga tiirutas pidevalt piki rannikut.
Ja tagasi jõudes olen ma vist elus esimest korda pruun.

pea alaspidi

Ekvaator on ületatud!
Metsatulekahjud on lennukiaknast täitsa näha, mis annab aimu siin valitsevast kuumusest. Saabumise hetkel +37 C.
Kängurulihast valmistatud tooted on proovitud. Känguru ennast pole silmanud.
Ookeani pole veel näinud. Päikesekreemi pole veel kasutanud.
Maa kõigub. Võta sa kinni, kas sellest, et ühtekokku on lennukis istutud 22 tundi või, et tagurpidi käime ja veri pähe valgub...:)
Austraalia dollarid on imeilusad.

NUGA

nugafilm.com


treiler

Oma mõtete ja tunnete kuulamine ja äratundmine nõuab tundlikkust ja ka distsiplineeritust.

Jälle pool aastat möödas. Aastanumber on vahetunud (mitte, et sellest midagi eriti muutunud oleks), argirutiin teeb võidukäiku ja heitlused esietenduse eel peaaegu haripunktis.
Viimasel ajal olen teinud siiski mitu tähtsat avastust: kui sul on kellelegi midagi head öelda, ütle seda kohe; küsija suu pihta ei lööda ehk küsi ja sa saad. See viimane on murrangulise tähtsusega.

Teadvusevool. Sellest räägib ka Esa Saarinen.

"Tundlik ja tõsiselt suhtuv inimene taotleb imet. See on juba õnnele üsna lähedal olev seisund."

"Kui sa oled otsustanud, et su elu kulgeb alumises, madalamas astmestikus, siis sa lepid ime mittetaotlemisega, ning ennäe, sa hakkadki kohtuma inimestega, kes võimaldavadki su elu lihtsamal, pingutust mittenõudval moel ära elada – sa satud keskpäraste pretensioonitute inimeste seltskonda, kes ei paku sulle heaendelist tulevikku."

Varsti Austraaliasse!!!!

Esa Saarinen

Inspireeriv artikkel
http://www.ekspress.ee/viewdoc/A5D29C37E65E660DC225716F004701C2
Ei malete tapselt kuidas sain ainult sona artikkel lingiks muuta. Pole hullu.

Vaatasin ka Brixtonis, teed juues, Eurovisiooni ja haaletasin Leedu poolt. Lahe, et nad ka edasi said. Eesti lugu ma polnud varem kuulnud ja ilmselt ei kuule ka enam kunagi.

Motlema panev artikkel oli ka Jaan Tattelt eilses Sirbis. Aga ma arvan, et olete seda juba lugenud, nii et linki ei pane.

kuumus

Ma ei tea. Mul selline tunne,et valjas on vahemalt +28. Iseenesest muudab see meeleolukamaks kyll olemise siin.
Inimesed on roomsad ning istuvad parkides ja kohvikutes. Yha enam avastan, et Londoni sydalinn on tegelikult pisike. Kui juba orienteerud, siis pole mingi probleem jalgsi yhest punktist teise jouda. Seda ma ka harrastan nyyd. Ja kui palju uut naeb tanu sellele.
Netiga on jah kehvasti, aga onneks on Tottenhami nurga peal netikohvik, kus saab 1 naela eest 2 tundi surfata!!!
See isegi eesti hindadega vorreldes odav.
Mis veel?
Heidi ytles, et yhte minu kaudu Eestisse joudnud naitemangu, pidavat lavastatama hakkama. See lahe. Vahemalt mingigi panus Eesti kultuuri.
Isiklikud meeleolud segased. Ma ei oskagi oelda, kas igatsen teatritegemist voi ei. Imelik???