Aha-ah-aa

Aga mina elan Londonis. :)
Ilmad jube soojad. Ligi 23 kraadi.
Rahateenimis vomalust leida raske,aga vahemalt ilmselt teen kaasa Teet Kase magistritoos. Seetottu kain trennides tantsijatega ja see huvitav kogemus.
Yhe korra olen juba teatris kainud. Nagin kaasaegse tantsu etendust. Vaga tehniline ja perfektne. Tantsijad kellega mina koos elan ytlesid, et see pole kaasaegne tants vai kaasaegne ballett rohkem,aga mina neid nyansse ei moista. Trupp pidi iseenesest vaga kuulus olema- Forsaith grupp Frankfurdist voi midagi sellist.
Meie elamises juba 8 inimest tanaseks ja homme pidi kellegi sober veel paariks paevaks elutuppa kolima, nii et toeline segasummasuvila. 2 islandlannat, 4 soomlast ,2 eestlast. Seltskonnast 2 on poisid.
Tantsijaid 5. Ma ei maleta, akki ma juba sellest kirjutasin eelmine postitus.

Inglise mehed on suhteliselt pealetykkivad. Teevad komplimente, mis on harjumatu. :)
Meid Mariaga peetakse muidugi odedeks ja me ei viitsi seda enam eitada.
Homme trenni pole ja vist laheme juba hommikul linna peale,et kylastada muuseume, istuda Hyde pargis ja akki ohtul teatrigi minna. Draama tykke tahaks juba hirmsasti naha.

Kalli teile.

Londonis

No ja olengi siin. Seiklen metroos, pyyan aru saada brittide jubedast aksendist ja suitsetan oma ajusid kaamera tehnilises loengus. Metroos soita pisut jube hiljutiste pommiplahvatuste taustal. Inglased ise vist olukorraga harjunud ja vaga rahulikud.
Esimene koolipaev oli kyll muljeterohke. esiteks hakkas kogunema ainult poisse. Kui peale minu oli 6 poissi, tundus asi olevat kontrolli alla, aga kui tuli 7..8...9..10..11...12 siis vajus mul kyll suu ammuli. No onneks siiski ilmus ka moni naishing. Tydrukuid kokku 5. Yks itaallanna (temaga suhtlen esialgu koige rohkem,sest ta ei valda inglisekeel),siis yks kena lesbi, veel yks tommu tydruk ja yks vanem tydruk,kellel juba 16 aastane tytar???.

Praegu hakkab neti aeg loppema,et pajatan hiljem edasi.
Homme pealegi tulen ju Eestisse.
Kalli koigile sopradele.

tere tere tere

Kas tõesti juba 3.september?
Kõige imelikum on inimestega kohtudes kuulda esimese küsimusena: Millal sa ära lähed? Üldse olen kõrgendatud tähelepanu alla sattunud just nüüd äraminekuga,mitte enne oma olekuga. Imelik. Natuke kurb...
Mis on aga minu lahkumine Suurte Lahkumiste kõrval. Kes mind tunneb saab aru,millest ma räägin,kes ei tunne sellejaoks pole ka teadmine oluline.
Hakkan vist Londonis elama koos Mariaga (semiootika doktorant Vanemuise balletitrupist). Äkki õnnestub oktoobrist hakata üürima väikese aiaga korterit....Igatahes liblikad lendavad juba kõhus!
Olen kuulnud,et kaks kaugelt tuttavat lähevad veel UK-sse filmi õppima,nii et peaksime moodustama tugigrupi või kommuuni-noored Eesti filmi tulevikulootused Inglismaal. Minu ülesanne on üle saada loomupoolsest ujedusest ja inimestega suhtlema hakata. See küll nüüd pähkel,mis vajab puremist.
6.septembril on kõik külla oodatud. Või oot....Tahtsin minna Tallinna Hamletit vaatama....Kindel pole. Arutame,kaalume...
Õppemaks nüüd tasutud,kontol haigutab tühjus ja mingi kummaline kergendus valdas ühe päeva. Aga ainult ühe.
Aga ärge hakake muretsema ,esimeste kuude söögiraha mul siiski on.
Paastuaasta???? Juuniks lähen lendu.
Ei tea kas peab oma voodiriided kaasa võtma? Tõsiselt. Kus ma muidu magan?