Minu nimi on Rachel Corrie

Järjekordne teatriõhtu. Playhouse teatris oli eelesikas ja pressiõhtu,kuhu Elina vahendusel olime saanud tasuta pääsmed. Lavastuse nimiMy name is Rachel Corrie
Seoses selle sündmusega oli meil veel üks seiklus,mida lugege Janeki blogist. Etendus ise oli poliitilise maiguga monoloog,mis vahepeal oli tüütu, siis kohati haarav ja seejärel pisaraid välja pressiv, mis kõrvalistujatega ka korda läks.

Igatahes tundus ,et kohale olid vedanud end mitmedki kohalikud tegijad. Lisaks väiksemaid ja suuremaid kuulsusi. Näiteks tundsin ma rahvahulgast ära ühe oma lemmikseriaali näitlejanna Abi Tuckeri. Kas mäletate Austraalia seriaali "Meie salajane elu"?

Lisasin linke ka üleelmisele postitusele, et teile toimuvaid sündmusi arusaadavamaks teha.
Kui viitsite võite vaadata.

mõni poja tehtud pilt

Tore on näha maailma lapse kõrguselt.




Minu meelest väga ilusad kompositsioonid 3 aastase kohta. Aga ma olen ka ju autori ema.

6 kuud hiljem

Kui ma rase oleks olnud,hakkaks ma varsti juba sünnitama.
Kust alustada?
Täna otsustasin ühe SUURE küsimuse. Kõndisin tänaval ja ...saabus teadmine. Sellega on nii. (Las olla salapärane. Kirjutan ju blogi eelkõige endale,mitte lugejatele.)

Nii.Eile käisime siis oma projekti filmimas. MINA OLIN OPERAATOR 16mm.ga.!!!! UUUhh. Vaatame ,mis labor tagasi saadab.

Täna käisime Janekiga N-Opera Macbethit vaatamas. Ühesõnaga kaasaegne noh-teatri ooper. Väga napid zestid. Uskumatult suur osakaal valgusel ja värvil. Lauldi jaapanikeeles ,aga esitajad ,st. lauljad-eurooplased. Nad olid orkestriaugus koos muusikutega. Laval olid ikka jaapanlased. Selline imelik kompott. Kuulsin kuidas kõrval istuv jaapanlanna oma inglasest kaaslasele seda mainis, et tal oli raske keelest aru saada.

Olen viimasel ajal pattu teinud ja muusika piraatlusega tegelenud st.tõmbasin endale netist Liisi Koiksonit. Ta peab ikka väga kaunis inimene olema,et nii mõjuda. (Kuidas on teil seal ilmad-kuumad? Meil siin sajab...)

Pühapäeval kui Janek Eestis oli, käisin Elinaga teatris. Oli üks tantsuetendus. Ungarlanna,kes oma olemuselt tohutult Anna Türnpuud meenutas. Etendus ise oli kõikuv,mõne väga võimsa hetkega. Müüdil põhinev asi.
Pärast istusime kohvikus ja nagu ikka kui olen Elinaga ,juhtub uskumatuid asju. Noh ühesõnaga, tal oli seal üks tuttav playwriter ja tolle tuttav oli antud unagranna ja tolle tuttav oli Mark Rylance, näitleja ,kes mängis filmis
"Intiimsus". Noh mäletate lugu, kus võõras mees ja naine korteris kohtuvad,et sexida jne. Kõige kummastavam oli asja juures,et ma olin seda filmi just vaadanud,kui stiilinäidet "Noa" tegemiseks.

Lobisen liiga palju.

maksuametile peab hoopis aruandluse ära tegema.

"Las ma armastan teid kaugelt."