yksi

uues kohas wifit pole, seetottu pole tahtedel tappe ja lahedastega kontakt minu SUUREKS kurbuseks norgem.
Ja jahe on siin. Sees ja valjas.
Milline Brixton on sellest raagin, kui olen kenasti Eestimaal tagasi.
Onneks peagi Oskari synna ja mul Easyjeti broneering olemas.

tehiskohv

Praegu tuli meelde naljakas asi. Eelmises postituses kirjutasin Ian McKellenist ja The Cutist. Noh,...Antud etendust vaatasime rõdult, aga tegemist oli blackboxi tüüpi lavaga, nii et me olime peaaegu, et näitlejate kohal. Tuleb siis korüfee lavale, käes tass. Tassis ilmselgelt kuum kohvi, sest kõik tema zestid viitasid sellele ja...mis siis selgub...Lähemalt vaadates on rõdult näha, et tassis on TEHIS kohvi. Ei ole mingi vedelik, vaid papp. Nii palju siis Stanislavskist.

Laborist sain filmilindi kätte. Kursajuhendaja küsis, et kes mõõtis valgust. Värvid pidavat nii head olema. Ma ei julgenud väga kõvasti karjuda, et mina oma väikese käega ja naiseliku vaistu abil objektiiviava määrasin. Valgusmõõtjat ei kasutanud üldse.
See ei tähenda muidugi, et järgmine kord jälle nii võib teha. Eeldus on ikkagi, et kui oled professionaal, siis ka käitud professionaalselt. Aga ega ma professionaalse operaatori tiitlile ei kandideerigi. :)

Teatris oleme julmalt käinud. Oh vaene rahakott. Isegi ei viitsi vist kõiki asju kirja panna. Erutavaim elamus oli esmaspäeva õhtul enne etendust. Nimelt läksime Ambassadori teatri kassasse tund aega varem müüma hakatavate soodsamate piletite jahile ning pääsmed näpus teatriuksest väljudes, jalutab ületee peategelane ise: Jeremi Irons. Ta sisenes ühte kohvikusse, kus talle ilma tellimust ootamata kohe supp ette toodi. Ilmselt on ta seal püsiklient enne õhtust etendust. Meie muidugi passisime nii kaua akna taga kui ta lõpetas ja nüüd on meil tema autogramm. Habemega mõjub ta ikka hirmus vanana. Ei te kui palju aastaid tal turjal on? Etenduse mängis muide väga rahulikult, täpselt ja inimlikult. See viimane harv nähtus siinses teatris. Väga palju on suurepärast tehnikat, ilma inimlikkuseta.

Eile õhtul käisime Westminster Abbys Arvo Pärdi Passiot kuulamas.
Kohtusime seal siinse kultuuriatasee Reet Remmeliga. Tema andmetel pidi üks eesti tüdruk ka RADAs õppima. Väga huvitav! Sinna ju sisse saada jube keeruline.

Külalised käivad ja vahelduvad. Laura lahkus 6ndal. Karin tuli 7ndal ja lahkus esmaspäeva hilisõhtul. Täna öösel ööbisid meil Kristel ja Margus. Tänaval muide nägime juhuslikult Nerot. Homme tuleb minu onu oma naisega.
Kes veel pole Londonisse jõudnud peavad kiirustama, sest mu kool lõppeb juuli keskel. :)

Ise igatseme juba Eestit. Peagi, peagi. Mul ju algas koolivaheaeg. 17nda hilisõhtul tuleme.

nimeta

Näe ei osanud leida ühtegi sobivat väljendit oma päevade kirjeldamiseks. Olgu siis nimeta.
Minust on saanud või vähemalt saamas tohutu tehnik. Lisaks operaatoritööle on juba algust tehtud ka monteeria kutsega. Ja see on erutav...Nüüd mõistan 3-liikmelise naistegrupi eeliseid. Pole poisse meid kõrvale tõrjumas, ja kui vähegi initsiatiivi on, on suured võimalused ise kõik ära proovida. LAHE.

Muidugi jälle teatris käidud. Seekord suur Ian McKellen M. Ravenhilli "The Cut"is (world premier). Pileti saamisega igavene jama,sest laupäeval mängiti seda viimast korda. Aga jutud eesti teatritudengitest, suurest huvist antud tüki vastu jne. kandsid lõpuks vilja. Esimeses pildis korüfee nautis lavalolemist täiega, teises pildis hakkas ka mängima, unustades mõnulemise ja kindlapeale minevad nõksud ja siis oli lahe. Väga vinge oli ka teie pildi vastaspartner. Üks keskealine naiska, keda ma varem pole näinud ja kelle nime ma kahjuks ei tuvastanudki (kavalehel lihtsalt näitlejate nimed ilma rolli nimedeta).
Eile jälle moeturg. Time Outi andmetel pidi see Londoni moeelu kõige paremini hoitud saladus olema. Toimub üritus ainult mõnel päeval kuus. Suures laos müüvad kuulsad ja algajad moekunstnikud oma tooteid 80% soodsamalt. Mitte ,et ma eriline moepepu oleks, aga näppida neid asju on siiski tore. Eile proovisin ka ühte kleiti selga ( too konkreetne kleit ripub praegu ilusti minu kapis) ja siis üks vanem prantslanna palus,et ma prooviks veel ühte kleiti, mida ta sooviks oma tütrele osta, kes pidi samasuguse kehaga olema nagu mina... ma siis proovisingi. Ega ma kade pole.

Õhtul saabus ka külaline Eestist - Laura.
Aga Janek läks täna paariks päevaks Eestisse.

Mida te arvate, mis mul täna õhtul plaanis?

Et te ei peaks järgmise postituseni oma pead vaevama, siis annan märgusõna Trevor Nunn.
Sest ega ma ei kavatse nüüd iga päev ka kirjutada,mida ma siin teen... :)